ÓZBEKSTAN RESPUBLIKASI JOQARI HÁM
ORTA ARNAWLI BILIMLENDIRIW
MINISTRLIGI
ÓZBEKSTAN RESPUBLIKASI XALQ
BILIMLENDIRIW MINISTIRLIGI
ÁJINIYAZ ATINDAǴI NÓKIS MÁMLEKETLIK
PEDAGOGIKA INSTITUTI
FIZIKA-MATEMATIKA FAKULTETI
MATEMATIKA OQITIW METODIKASI
TÁLIM BAǴDARINIŃ 4A-KURS TALABASI
JURSINBEKOVA INDIRANIN’
MATEMATIKA OQITIW METODIKASI
PÁNINEN SABAQ ISLENBESI
Orınlaǵan:_________________ Jursinbekova I
Qabillaǵan:________________ DJumabaev Nókisbay aǵa
2019-2020jil
Tema. Súyir múyeshtıń sinusi,kosinusi,tangensi
hám kotangensi.
Reje.
1.Múyeshtiń sinusı hám kosinusı haqqinda
2.Múyeshtiń tangensi hám kotangensı haqqında
3.Mısallar
Tuwri mu’yeshli ABC u’shmu’yeshliginde ∠C=90° bolsa AB ta’repi gipotenuza, BC ta’repi — A mu’yeshinin’ qarsisindàg’i kàtet, AC ta’repi bolsa A mu’yeshine irgeles jatqan katet delinedi (1-su’wret). Tuwri’ mu’yeshli u’shmu’yeshliktin’ su’yir mu’yeshinin’ sinusi dep usi mu’yeshtin’ qàrsi’sindàg’i kàtettin’ gipotenuzasina qatnasina, kosinusi dep, usi mu’yeshke irgeles jatqan katettin’ gipotenuzag’a qatnasina aytiladi. Tuwri mu’yeshli u’shmu’yeshliktin’ su’yir mu’yeshinin’ tangensi dep, usi mu’yeshtin’ qarsisindàg’i’ katettin’ irgeles jatqan katetke qatnasina, kotangensi dep, usi mu’yeshke irgeles jatqan katettin’ qarsisindag’ı katetke qatnasina aytiladi. α mu’yeshinin’ sinusi, kosinusi, tangensi ha’m kotangensi sàykes tu’rde sinα, cosα, tgα ha’m ctgα tu’rinde belgilenedi (oqiliwi: «sinus alfa», «kosinus alfa», «tangens alfa», «kotangens alfa»). Joqaridag’i aniqlamalardan to’mendegi formulalar kelip shiǵàdı.
Teorema. Bir tuwrı múyeshli úshmúyeshliktiń súyir múyeshi ekinshi tuwrı múyeshli úshmúyeshliktıń súyir múyeshine teń bolsa,onda bul súyir múyeshlerdiń sinusları ( kosinusı,tangensi hám kotangensi) da teń boladı. Dálillew:Tuwrı múyeshli ABC hám A1B1C1 úshmúyeshliklerinde (bolsın(2-súwret).Onda ABC hám A1B1C1 úshmúyeshliktıń MM belgisi boyınsha uqsas boladı.Sonıń ushın
== bul teńlıklerden = sinA=sınA1 ekenligin tabamız.Bul súyir múyeshlerdiń kosinusi,tangensi hám kotangensleri teń bolıwı joqarıdaǵıǵa uqsas boladı.Teorema dálillendi.
Másele.ABC úshmúyeshlikte C=90, AC=8sm,BC=15sm bolsa,onıń B múyeshinıń sinusi,kosinusi,tangensi hám kotangensin tabıń? Sheshiliwi: Pifagor teoremasınan paydalanıp,úshmúyeshliktiń gipotenuzasın tabamız. AB2=AC2+BC2=82+152=289, AB=17(sm)
Úshmúyeshliktiń B múyeshi qarsisindaǵı katet AC, B múyeshi qarsısındaǵı katet BC (1-súwret) Onda anıqlamalar boyınsha
Do'stlaringiz bilan baham: |