Paydalanılǵan ádebiyatlar:
1.B.Haydarov.E.Sarıqov.A.Qoshqarov “Geometriya” sabaqliǵı 9-klass Tashkent-2014
2.Abduhamidov A.Nasimov H.A Algebra va matematik analız asoslari. I qism “Istiqbol” Toshkent 2000
3.Abduhamidov A.Nasimov H.A Algebra va matematik analiz asoslari. II qism “Istiqbol” Toshkent 2000
Ájiniyaz atındaǵı
Nókis máleketlik pedagodika instituti
Fizika-Matematika fakulteti
Matematika oqıtıw metodikasi
tálim baǵdarınıń 4a-kurs talabası
Ayapbergenova Ayperiydanıń Matematika oqıtıw metodikası páninen
Bir saatlıq sabaq islenbesi.
Orınlaǵan:_________________ Ayapbergenova Ayperiyda
Qabillaǵan:________________ DJumabaev Nókisbay aǵa
Sáne:
Klass:
Pán:
I.Sabaq teması.Sanlı argumenttıń sinusi,kosinusi,tangensi hám kotangensi
II.Sabaq maqseti.
Bilim beriwshilik: Oqiwshilarǵa tema boyınsha tiyisli maǵlıwmatlardı
beriw hám olarda kónlikpelerdi arttırıp barıw.
Tárbiyalıq: Oqıwshılarǵa bilim beriw menen bir qatarda olardı miynet
súyiwshilikke tárbiyalaw.
Rawajlandırıwshılıq: Oqıwshılarda alǵan bilimlerin turmısta
paydalanıwǵa úyretiw hám bar bilimlerin jáne de jetilistirip barıw.
Sabaqtıń metodı: Dástúriy emes, interaktiv oyınlar.
Sabaqtıń túri: Taza temanı úyreniw.
Sabaqtı qurallandırıw: Sabaqlıq, kórgizbe qurallar, tarqatpa materiallar, doska, por.
Sabaqtıń barısı:
Shólkemlestiriw: (8 minut)
Taza temanı túsindiriw: (15 minut)
Taza temanı bekkemlew: (15 minut)
Bahalaw: (3 minut)
Úyge tapsirma beriw: (4 minut)
Shólkemlestiriw. Sabaqqa kirip oqıwshılar menen sálemlesemen, qatnasın barlayman. Klastıń sabaqqa tayarlıǵın kózden ótkeremen. Doska pordıń tayarlıǵın oqıwshılardıń sabaqqa tayarlıǵın kózden ótkeremen.
2.Taza temanı túsindiriw.
Tuwri mu’yeshli ABC u’shmu’yeshliginde ∠C=90° bolsa AB ta’repi gipotenuza, BC ta’repi — A mu’yeshinin’ qarsisindàg’i kàtet, AC ta’repi bolsa A mu’yeshine irgeles jatqan katet delinedi (1-su’wret). Tuwri’ mu’yeshli u’shmu’yeshliktin’ su’yir mu’yeshinin’ sinusi dep usi mu’yeshtin’ qàrsi’sindàg’i kàtettin’ gipotenuzasina qatnasina, kosinusi dep, usi mu’yeshke irgeles jatqan katettin’ gipotenuzag’a qatnasina aytiladi. Tuwri mu’yeshli u’shmu’yeshliktin’ su’yir mu’yeshinin’ tangensi dep, usi mu’yeshtin’ qarsisindàg’i’ katettin’ irgeles jatqan katetke qatnasina, kotangensi dep, usi mu’yeshke irgeles jatqan katettin’ qarsisindag’ı katetke qatnasina aytiladi. α mu’yeshinin’ sinusi, kosinusi, tangensi ha’m kotangensi sàykes tu’rde sinα, cosα, tgα ha’m ctgα tu’rinde belgilenedi (oqiliwi: «sinus alfa», «kosinus alfa», «tangens alfa», «kotangens alfa»). Joqaridag’i aniqlamalardan to’mendegi formulalar kelip shiǵàdı.
Sanlı argumenttiń trigonometriyaliq funkciyalari
1.Muyeshler hám tárepler. Orayi O toshkasinda bolgıan R radiusli aylanadaǵı A hám B toshkalari oni eki bolimge- táreplerge ajratadi (1.1-súwret).Táreptiń A hám B toshkalari táreptiń ushlari, qalǵan toshkalari bolsa táreptiń ishki toshkalari dep ataladi
Sannıń sinusi,kosinusi,tangensi,kotangens túsiniklerin anıqlawına kóre , tómendegi teńliklerge iye boladı.
cos 0 =1; cos=0; cos ; cos=0;
sin 0 = 1; sin=1 sin sin = -1;
tg 0= 0; tg - bos kóplik; tg tg = bos kóplik;
ctg 0 =bos kóplik; ctg=0; ctg-bos kóplik; ctg =0
Do'stlaringiz bilan baham: |